Eestikeelne Piibel 1997
20Ahab võidab Ben-Hadadi kaks korda Ben-Hadad, Süüria kuningas, kogus kokku kogu oma sõjaväe. Temagaoli kaasas kolmkümmend kaks kuningat ning hobuseid ja sõjavankreid. Ta
läks ja piiras Samaariat ning sõdis selle vastu.
Ta läkitas käskjalad linna Iisraeli kuninga Ahabi juurde
ja käskis temale öelda: „Nõnda ütleb Ben-Hadad: Sinu hõbe ja
kuld on minu, ja sinu ilusamad naised ja lapsed - ka need on minu!”
Ja Iisraeli kuningas kostis ning ütles: „Nõnda nagu sa ütled, mu
isand kuningas. Mina ise ja kõik, mis mul on, on sinu!”
Aga käskjalad tulid taas ja ütlesid: „Nõnda kõneleb Ben-Hadad ja
ütleb: Mina olen ju läkitanud sinule ütlema, et sa pead mulle andma
oma hõbeda ja kulla, naised ja lapsed.
Tõesti, homme sel ajal läkitan ma oma sulased sinu juurde ja nad
otsivad läbi su koja ja su sulaste kojad; ja kõik, mis sinu silmis on
väärtuslik, võtavad nad enestega kaasa ja toovad ära.”
Siis Iisraeli kuningas kutsus kõik maa vanemad ja ütles: „Teadke
nüüd ja nähke, et ta püüab kurja teha! Sest ta läkitab minu juurde mu
naiste ja laste pärast, ja mu hõbeda ja kulla pärast, ning ma ei keela
seda temale.”
Kõik vanemad ja kogu rahvas ütlesid temale: „Ära kuula ja ära
ole nõus!”
Siis ta ütles Ben-Hadadi käskjalgadele: „Öelge mu isandale
kuningale: Kõik, mille pärast sa esmalt läkitasid oma sulase juurde,
ma teen; aga seda asja ei või ma teha.” Ja käskjalad läksid ning
viisid sõna tagasi.
Siis Ben-Hadad läkitas ta juurde ja ütles: „Jumalad tehku
minuga ükskõik mida, kui Samaaria põrmust peaks jätkuma peotäieks
kogu rahvale, kes mu kannul käib!”
Aga Iisraeli kuningas vastas ja ütles: „Öelge: Vöö köitja ärgu
kiidelgu nõnda nagu lahtipäästja!”
Kui Ben-Hadad kuulis seda sõna, olles lehtmajades kuningate
seltsis joomas, ütles ta oma sulastele: „Valmistuge!” Ja nad
valmistusid rünnakuks linna vastu.
Ja vaata, üks prohvet astus Iisraeli kuninga Ahabi juurde ja
ütles: „Nõnda ütleb Issand: Kas sa näed kogu seda suurt rahvahulka?
Vaata, mina annan selle täna sinu kätte, et sa teaksid, et mina olen
Issand!”
Aga Ahab küsis: „Kelle abiga?” Ja tema vastas: „Nõnda ütleb
Issand: Asevalitsejate noorte meeste abiga.” Ja Ahab küsis: „Kes peab
taplust alustama?” Ja tema vastas: „Sina.”
Siis ta luges ära asevalitsejate noored mehed, ja neid oli
kakssada kolmkümmend kaks; ja nende järel luges ta ära kogu rahva,
kõik Iisraeli lapsed: neid oli seitse tuhat.
Ja nad läksid välja lõunaajal, kui Ben-Hadad oli lehtmajades
enese joobnuks joonud, tema ja need kolmkümmend kaks kuningat, kes
olid temale appi tulnud.
Asevalitsejate noored mehed läksid välja esimestena. Ben-Hadad
oli läkitanud maad kuulama ja temale teatati ning öeldi: „Samaariast
tuleb mehi!”
Aga tema ütles: „Kui nad tulevad rahuga, siis võtke nad elusalt
kinni; tulevad nad aga sõjaga, siis võtke nad samuti elusalt kinni!”
Aga need, kes tulid linnast välja, asevalitsejate noored mehed,
ja sõjavägi, kes käis nende järel,
lõid igamees maha oma vastase ja süürlased põgenesid ning
Iisrael ajas neid taga. Aga Ben-Hadad, Süüria kuningas, pääses hobuse
seljas koos ratsanikega.
Siis Iisraeli kuningas läks välja ja lõi maha hobused ja
sõjavankrid ning valmistas süürlastele suure kaotuse.
Ja prohvet astus Iisraeli kuninga juurde ning ütles temale:
„Mine, kinnita ennast, pane tähele ja vaata, mis sul tuleks teha,
sest aasta pärast tuleb Süüria kuningas su vastu!”
Aga Süüria kuningale ütlesid tema sulased: „Nende jumalad on
mägede jumalad, sellepärast olid nad meist vägevamad; aga tapelgem
nendega lagendikul, siis me võidame nad kindlasti!
Ja tee nõnda: kõrvalda kuningad, igamees oma kohalt, ja pane
nende asemele asevalitsejad!
Sina aga vali enesele sõjavägi, niisama suur kui see, mille sa
kaotasid, ja hobuseid niisama palju, kui oli hobuseid, ja vankreid
niisama palju, kui oli vankreid, siis me tapleme nendega lagendikul ja
võidame nad kindlasti!” Ja ta kuulas nende häält ning tegi nõnda.
Ja aasta pärast luges Ben-Hadad süürlased üle ning läks
Afekisse sõdima Iisraeli vastu.
Ka Iisraeli lapsed loeti üle ja varustati, ja nad läksid neile
vastu; Iisraeli lapsed lõid leeri üles nende ette, nagu kaks väikest
kitsekarja, kuna süürlased täitsid maa.
Taas astus ette jumalamees ja rääkis Iisraeli kuningaga,
öeldes: „Nõnda ütleb Issand: Kuna süürlased on öelnud, et Issand on
mägede Jumal ega ole orgude Jumal, siis ma annan selle suure
rahvahulga sinu kätte, et te mõistaksite, et mina olen Issand!”
Ja nad olid vastakuti leeris seitse päeva. Aga seitsmendal
päeval läks tapluseks ja Iisraeli lapsed lõid süürlastest maha sada
tuhat jalameest ühelainsal päeval.
Ülejäänud põgenesid Afeki linna, aga müür langes kahekümne
seitsme tuhande ülejäänud mehe peale. Ja jõudnud linna, põgenes ka
Ben-Hadad kambrist kambrisse.
Siis ütlesid ta sulased temale: „Vaata ometi, me oleme kuulnud,
et Iisraeli soo kuningad on armulikud kuningad: pangem siis endile
kotiriided ümber niuete ja nöörid ümber pea ja mingem välja Iisraeli
kuninga juurde; vahest ta jätab su hinge elama?”
Ja nad vöötasid oma niuded kotiriidega ja panid nöörid ümber
pea ja tulid Iisraeli kuninga juurde ning ütlesid: „Sinu sulane
Ben-Hadad ütleb: Jäta siiski mu hing elama!” Ja ta vastas: „Kas ta
elab veel? Ta on mu vend!”
Mehed nägid selles head märki ja tõttasid pidama seda tema
poolt kindlaks ning ütlesid: „Ben-Hadad on su vend!” Ja tema ütles:
„Minge ja tooge ta!” Siis tuli Ben-Hadad välja tema juurde ja ta
laskis tal astuda vankrisse.
Ja Ben-Hadad ütles temale: „Linnad, mis mu isa võttis ära sinu
isalt, annan ma tagasi. Korralda enesele kaubatänavad Damaskuses,
nagu mu isa korraldas Samaarias!” Ja Ahab vastas: „Sel tingimusel ma
lasen sinu vabaks.” Ja ta tegi temaga lepingu ning laskis tal minna.
Siis ütles keegi prohveti jüngritest Issanda käsul oma sõbrale:
„Löö mind ometi!” Aga mees keeldus teda löömast.
Siis ta ütles temale: „Sellepärast et sa ei ole võtnud kuulda
Issanda häält, vaata, siis murrab lõvi sind maha, kui sa minu
juurest ära lähed.” Ja kui too tema juurest ära läks, siis juhtus
lõvi temale vastu ja murdis ta maha.
Siis ta leidis teise mehe ja ütles: „Löö mind ometi!” Ja mees
lõi kõvasti ning haavas teda.
Siis läks prohvet ja seisis kuninga teel, olles ennast moondanud
silmile pandud sidemega.
Ja kui kuningas mööda läks, siis ta kisendas kuningale ning
ütles: „Sinu sulane läks sõtta, ja vaata, üks mees tuli sealt ja tõi
teise mehe mu juurde ning ütles: Valva seda meest! Kui ta kaob, siis
jääb sinu hing tema hinge asemele või sa pead vaagima talendi hõbedat!
Aga su sulasel oli tegemist siin ja seal, ja siis ei olnud enam
seda meest.” Iisraeli kuningas ütles temale: „Samasugune on
kohtuotsus sinu kohta. Sa ise oled selle määranud.”
Seejärel kõrvaldas ta kähku sideme silmilt ja Iisraeli kuningas
nägi, et ta oli prohvetite hulgast.
Ja ta ütles kuningale: „Nõnda ütleb Issand: Et sa lasksid käest
ära minu poolt vande alla pandud mehe, siis peab sinu hing olema tema
asemel ja sinu rahvas tema rahva asemel.”
Siis Iisraeli kuningas läks koju, tusane ja raevutsev, ja tuli
Samaariasse.