Eestikeelne Piibel 1997
14Keelterääkimisest ja prohvetlikult kõnelemisest Taotlege armastust ja olge innukad nõudma vaimuande,eriti prohvetlikult kõnelemist!
Sest kes räägib keeli, ei räägi inimestele, vaid
Jumalale, sest keegi ei mõista teda, ta räägib vaimu ajel ju
saladusi.
Aga kes prohvetlikult kõneleb, see kõneleb inimestele nende
ehitamiseks ja julgustamiseks ja lohutamiseks.
Kes keeli räägib, ehitab iseennast, prohvetlikult
kõneleja ehitab aga kogudust.
Ma tahaksin, et teie kõik räägiksite keeli, aga
veel enam, et te kõneleksite prohvetlikult, sest see, kes
kõneleb prohvetlikult, on suurem keelterääkijast, olgu
siis, et ta ise neid ka tõlgendab, et see ehitaks kogudust.
Nüüd aga, vennad, kui ma tuleksin teie juurde ja räägiksin
keeli - mis kasu ma teile tooksin, kui ma teile ei
räägiks kas ilmutuse või tunnetuse alusel, või prohvetlikku sõna või õpetust?
Nõnda on ka hingetute pillidega, olgu vile või
keelpill: kui nende helid ei erineks, kuidas siis
saadaks aru, mis on puhutud vilel või mängitud
keelpillil?
Sest kui pasun teeks ebaselget häält, kes siis hakkaks
valmistuma sõjaks?
Nõnda ka teie, kui te keelt kasutades ei anna selge
tähendusega sõnu, kuidas siis võib mõista, mida räägitakse? Te
räägite siis ju tuulde.
Niipalju kui maailmas ongi keeli, ükski neist ei ole kõlatu.
Kui ma nüüd ei tea kõne tähendust, siis olen ma rääkijale
umbkeelne ja rääkija on minule umbkeelne.
Nõnda ka teie, kui te juba nii innukalt taotlete
vaimuandeid, siis püüdke, et teil oleks neid küllaga koguduse
ehitamiseks.
Seepärast, kes räägib keeli, palvetagu, et ta
võiks neid ka tõlgendada.
Kui ma keeli rääkides palvetan, siis palvetab mu
vaim, aga mu mõistus on viljatu.
Kuidas siis nüüd? Ma tahan palvetada vaimus, aga tahan
palvetada ka mõistusega, tahan laulda vaimus, aga tahan laulda
ka mõistusega.
Sest muidu, kui sa õnnistad vaimus, kuidas saab
kõrvalseisja öelda sinu tänupalve peale „Aamen”, kuna ta ju ei
tea, mida sa ütled?
Sest sa võid küll tänada ilusasti, kuid teist see ei
ehita.
Ma tänan Jumalat, et ma räägin keeli rohkem kui teie
kõik,
kuid koguduse keskel ma tahaksin rääkida pigem viis
sõna oma mõistusega, et ka teisi õpetada, kui kümme tuhat
sõna keeltega.
Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed
kurjas, mõtlemise poolest aga täiskasvanud!
Seadusesse on kirjutatud:
„Ma räägin sellele rahvale teiste keeltega ja teiste huultega, ent nad ei võta nõndagi kuulda,” ütleb Issand.
Nii ei ole siis keeled tunnustäheks usklikele,
vaid uskmatuile, ent prohvetlikult kõnelemine ei ole uskmatuile,
vaid usklikele.
Kui nüüd terve kogudus tuleks kokku ühte paika ja kõik
räägiksid keeli ning kõrvalseisjad või uskmatud astuksid
sisse, kas nad ei ütleks, et te jampsite?
Kui nad aga kõik kõneleksid prohvetlikult ja sisse astuks
mõni uskmatu või kõrvalseisja, siis kõik tooksid esile tema olukorra
ja arvustaksid teda.
Siis saaks avalikuks, mis on varjul tema südames, ning
nõnda ta heidaks silmili maha, kummardaks Jumalat ja
tunnistaks: Jumal on tõesti teie seas.
Kuidas siis nüüd, vennad? Kui te tulete kokku, siis on
igaühel midagi: on laulu, on õpetust, on ilmutust, on
keelterääkimist, on nende tõlgendamist - see kõik toimugu
ülesehitamiseks.
Kui keegi räägib keeli, siis rääkigu kaks või
kõige rohkem kolm, ja järjekorras, ning üks tõlgendagu.
Aga kui tõlgendajat ei ole, siis ta olgu koguduses vait -
rääkigu iseendale ja Jumalale.
Prohvetitest kõnelgu kaks või kolm ning teised hinnaku
kõneldut.
Aga kui kellelegi teisele, kes istub, ilmutatakse midagi,
siis esimene jäägu vait.
Te võite ju kõik ükshaaval prohvetlikult kõnelda, et kõik
õpiksid ja kõik saaksid virgutust.
Ja prohvetite vaimud alistuvad prohvetitele.
Sest Jumal ei ole korratuse, vaid rahu Jumal. Nõnda
nagu on kõigis pühade kogudustes:
olgu naised koguduses vait, sest neil ei ole lubatud
rääkida, vaid nad alistugu, nagu ka Seadus ütleb.
Aga kui nad tahavad midagi õppida, siis küsigu kodus oma
meeste käest. Sest naisele on häbiks koosolekul rääkida.
Kas Jumala sõna on lähtunud teist või üksnes teieni
jõudnud?
Kui keegi tundub endale prohvetina või vaimusaanuna, küll
ta siis tunneb, et see, mis ma teile kirjutan, on Issanda
käsk.
Kui aga mõni seda ära ei tunne, siis ei tunta
tedagi.
Niisiis, mu vennad, taotlege innukalt prohvetlikult
kõnelemist ja ärge keelake keelterääkimist;
aga kõik sündigu viisakalt ja korra järgi.