Eestikeelne Piibel 1997
43Joosepi vendade teine teekond Egiptusesse Aga maal oli kange nälg.Ja kui nad olid ära söönud vilja, mis nad Egiptusest olid toonud,
siis nende isa ütles neile: „Minge ostke meile pisut leiba!”
Ja Juuda vastas temale, öeldes: „See mees kinnitas meile väga ja
ütles: Te ei saa näha mu nägu, kui teie vend ei ole koos teiega.
Kui sa nüüd läkitad meie venna koos meiega, siis läheme ja ostame
sulle leiba.
Aga kui sa teda ei läkita, siis me ei lähe, sest see mees ütles
meile: Te ei saa näha mu nägu, kui teie vend ei ole koos teiega.”
Ja Iisrael ütles: „Miks te tegite mulle seda kurja ja andsite mehele
teada, et teil on veel üks vend?”
Ja nad vastasid: „See mees päris väga meie ja meie suguseltsi
järele, küsides: Kas teie isa elab veel? On teil veel mõni vend? Ja
me andsime temale teada, nagu asi on. Kas me võisime teada, et ta ütleb:
Tooge oma vend siia?”
Ja Juuda ütles oma isale Iisraelile: „Saada poiss minuga ja me
võtame kätte ning läheme, et jääksime elama ega sureks, ei meie ega
sina ega meie väetid lapsed.
Mina olen temale käemeheks, nõua teda minult. Kui ma ei too teda
tagasi sinu juurde ega sea sinu palge ette, siis jään su ees
alatiseks süüdlaseks.
Tõesti, kui me ei oleks viivitanud, oleksime nüüd juba teist
korda tagasi tulnud.”
Siis ütles neile Iisrael, nende isa: „Kui see nõnda on, siis
tehke seda! Võtke maa parimast oma kottidesse ja viige sellele mehele
meeleheaks pisut palsamit ja pisut mett, kalleid rohte ja mürri,
pähkleid ja mandleid.
Ja võtke kaasa kahekordne raha; ka see raha, mis teie kottide
suus tagasi tuli, võtke jälle kaasa - vahest oli see eksitus.
Võtke ka oma vend, asuge teele ja minge tagasi selle mehe
juurde!
Kõigeväeline Jumal lasku teid leida halastust selle mehe ees, et
ta teiega ära saadaks teie teise venna ja Benjamini! Aga kui jään
lastest ilma, siis jään.”
Ja mehed võtsid selle kingituse, võtsid kaasa kahekordse raha ja
Benjamini, asusid teele ja läksid alla Egiptusesse ning astusid
Joosepi ette.
Kui Joosep nägi, et Benjamin oli nendega kaasas, siis ta ütles
oma kojaülemale: „Vii need mehed mu kotta ja tapa tapaveis ning
valmista see, sest need mehed söövad minuga lõunat!”
Ja mees tegi, nagu Joosep oli öelnud; ja mees viis mehed Joosepi
kotta.
Aga mehed kartsid, kui neid Joosepi kotta viidi, ja ütlesid:
„Meid viiakse raha pärast, mis eelmisel korral meie kottides tagasi
tuli, et veeretada meie peale süüd ja kippuda meile kallale ning
võtta meid orjadeks ja omandada meie eeslid!”
Ja nad astusid mehe juurde, kes oli Joosepi kojaülem, ja
rääkisid temaga koja ukse ees
ning ütlesid: „Oh mu isand, me kord juba käisime siin leiba
ostmas.
Aga kui me seejärel jõudsime öömajale ja tegime oma kotid lahti,
vaata, siis oli igamehe raha ta koti suus, meie raha selle
täiskaalus. Me tõime selle nüüd tagasi.
Ja me tõime ka teise raha leiva ostmiseks enestega kaasa. Me ei
tea, kes oli pannud meie raha meie kottidesse.”
Aga tema ütles: „Rahustuge, ärge kartke! Teie Jumal ja teie isa
Jumal on pannud teile varanduse kottidesse. Teie raha ma olen
saanud.” Ja ta tõi Siimeoni välja nende juurde.
Siis mees viis mehed Joosepi kotta ja andis neile vett ning nad
pesid oma jalgu; ja ta andis toitu nende eeslitele.
Ja nad seadsid kingitused valmis, kuni Joosep tuli lõunale, sest
nad olid kuulnud, et nad seal pidid leiba võtma.
Kui Joosep koju tuli, siis nad viisid temale kotta kingituse,
mis neil kaasas oli, ja kummardasid maha tema ette.
Ja tema küsis neilt, kuidas nende käsi käib, ja ütles: „Kas teie
vana isa, kellest te rääkisite, käsi käib hästi? On ta veel elus?”
Ja nad vastasid: „Sinu sulase, meie isa käsi käib hästi, ta elab
veel.” Ja nad kummardasid ning heitsid maha.
Kui ta oma silmad üles tõstis ja nägi oma venda Benjamini, oma
ema poega, siis ta küsis: „On see teie noorim vend, kellest te mulle
rääkisite?” Ja ta ütles: „Jumal olgu sulle armuline, mu poeg!”
Aga Joosep vaikis äkki, sest ta oli südamest liigutatud oma
venna pärast ja otsis võimalust nutmiseks. Ta läks ühte siseruumi ja
nuttis seal.
Ja kui ta oma silmi oli pesnud, siis ta tuli välja, valitses
enese üle ja ütles: „Pange toit lauale!”
Ja temale pandi eraldi ja neile eraldi, ja egiptlastele, kes
tema juures sõid, eraldi, sest egiptlased ei söö leiba üheskoos
heebrealastega - see on egiptlastele jäledus.
Ja nad pandi istuma temaga vastamisi, esmasündinu esimesena ja
noorim viimasena, ja mehed panid seda isekeskis imeks.
Ja ta laskis tõsta rooga enda eest nende ette, aga Benjamini osa
oli viis korda suurem kui kõigi teiste osad. Ja nad jõid koos temaga
ning jäid joobnuks.