Eestikeelne Piibel 1997
10Kuningriik jaguneb kaheks: Juudaks ja Iisraeliks Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnudSekemisse teda kuningaks tõstma.
Kui Jerobeam, Nebati poeg, seda kuulis - tema oli
Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest -, siis
Jerobeam tuli Egiptusest tagasi.
Ja nad läkitasid käskjalad talle järele ning kutsusid ta; ja Jerobeam ja
kogu Iisrael tulid ning rääkisid Rehabeamiga, öeldes:
„Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina
oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on
peale pannud, siis me teenime sind!”
Aga tema vastas neile: „Tulge kolme päeva pärast jälle
tagasi mu juurde!” Ja rahvas läks ära.
Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud
tema isa Saalomoni teenistuses, kui too veel elas, öeldes: „Mis
nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?”
Nad vastasid temale, öeldes: „Kui sa oled selle rahva vastu
hea, meelitad neid ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad
sulle sulaseiks kogu eluajaks.”
Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja
pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud koos temaga ja seisid
tema teenistuses.
Ta ütles neile: „Mis nõu teie annate, et saaksime midagi
vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, öeldes: Kergenda
iket, mille su isa on meile peale pannud!?”
Ja nooremad, kes olid kasvanud koos temaga, vastasid
temale, öeldes: „Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja
sulle on öelnud: Su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda
sina seda meile - ütle neile nõnda: Minu väike sõrm on jämedam
kui mu isa puusad.
Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis
mina annan teie ikkele veel lisa! Kui mu isa karistas teid
piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega!”
Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval
Rehabeami juurde, nagu kuningas oli käskinud, öeldes: „Tulge
kolmandal päeval tagasi minu juurde!”
Ja kuningas vastas neile karmilt. Kuningas Rehabeam hülgas
vanemate nõu
ja kõneles neile nooremate nõu järgi, öeldes: „Mu isa on
teie ikke teinud rängaks, aga mina annan sellele lisa! Mu isa
karistas teid piitsadega, aga mina karistan okaspiitsadega!”
Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli
Jumalalt, et Issand saaks tõeks teha oma sõna, mis ta siilolase
Ahija läbi oli kõnelnud Jerobeamile, Nebati pojale.
Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda,
siis vastas rahvas kuningale ja ütles:
„Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas! Igamees oma telkidesse, Iisrael! Karjata nüüd omaenese sugu, Taavet!”
Ja kogu Iisrael läks oma telkidesse.
Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes
elasid Juuda linnades.
Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Hadorami, kes oli
sunnitöö ülevaataja, siis Iisraeli lapsed viskasid teda kividega
ja ta suri. Kuningas Rehabeam ise aga suutis astuda vankrisse ja
põgeneda Jeruusalemma.
Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani.