Eestikeelne Piibel 1997
24Juuda kuningas Joas Joas oli kuningaks saades seitse aastat vana ja ta valitsesJeruusalemmas nelikümmend aastat; ta ema nimi oli Sibja,
Beer-Sebast.
Joas tegi, mis õige oli Issanda silmis preester Joojada
kõigil elupäevil.
Joojada võttis temale kaks naist, ja temale sündis poegi ja
tütreid.
Ja pärast seda oli Joasel südame peal Issanda koja
parandamine.
Ta kutsus kokku preestrid ja leviidid ning ütles neile:
„Minge Juuda linnadesse ja koguge kogu Iisraelist raha oma
Jumala koja iga-aastaseks kohendamiseks, ja rutake sellega!”
Aga leviidid ei rutanud.
Siis kutsus kuningas Joojada, ülempreestri, ja ütles
temale: „Miks sa ei nõua leviitidelt, et nad tooksid Juudast ja
Jeruusalemmast Issanda sulase Moosese seatud maksu Iisraeli
kogudusele tunnistustelgi tarvis?
Sest nurjatu Atalja ja tema pojad tungisid Jumala kotta ja
nad on ka kõik Issanda koja pühitsetud annid kulutanud baalide
jaoks.”
Siis kuningas andis käsu, ja nad tegid ühe laeka ning
asetasid selle Issanda koja väravasse, väljapoole.
Ja Juudas ja Jeruusalemmas kuulutati, et Issandale tuleb
tuua maksu, mis Jumala sulane Mooses oli kõrbes Iisraelile peale
pannud.
Ja kõik vürstid ning kogu rahvas olid rõõmsad ja tõid maksu ning
heitsid laekasse, kuni see täis sai.
Ja iga kord, kui laegas viidi leviitide poolt kuninga ametnike
juurde ja kui need nägid, et raha oli palju, tulid
kuninga kirjutaja ja ülempreestri volinik, tühjendasid laeka ja
kandsid selle siis tagasi ta paika; nõnda tegid nad päev-päevalt
ja kogusid palju raha.
Ja kuningas ja Joojada andsid seda neile, kelle hooleks
oli Issanda kojas tehtav töö, ja nemad palkasid kiviraiujaid ja
puuseppi Issanda koda uuendama, samuti ka raud- ja vaskseppi
Issanda koda kohendama.
Ja töötegijad töötasid ning parandamine edenes nende käes;
nad seadsid Jumala koja korda, nagu see pidi olema, ja tegid
selle kindlaks.
Ja kui nad olid sellega valmis saanud, siis nad tõid
ülejäänud raha kuninga ja Joojada ette; ja sellest tehti Issanda
koja riistu, teenistus- ja ohvririistu ja peekreid ja kuld- ja
hõbeasju. Ja Issanda kojas ohverdati alati põletusohvreid,
niikaua kui Joojada elas.
Aga Joojada sai vanaks ja elatanuks, ja ta suri; surres
oli ta sada kolmkümmend aastat vana.
Ja ta maeti Taaveti linna kuningate juurde, sest ta oli
Iisraelis head teinud Jumalale ja tema kojale.
Aga pärast Joojada surma tulid Juuda vürstid ja
kummardasid kuningat; siis kuningas kuulas neid.
Ja nad jätsid maha Issanda, oma vanemate Jumala koja ning
teenisid viljakustulpi ja jumalakujusid; siis tabas viha Juudat
ja Jeruusalemma nende süü pärast.
Ta läkitas nende keskele prohveteid pöörama neid Issanda
poole; ja need manitsesid neid, aga nad ei võtnud kuulda.
Siis täitis Jumala Vaim Sakarja, preester Joojada poja, ja
tema astus rahva ette ning ütles neile: „Nõnda ütleb Jumal:
Mispärast te astute üle Issanda käskudest? See ei õnnestu teil!
Et te olete Issanda maha jätnud, siis jätab tema teid maha.”
Aga nad pidasid tema vastu vandenõu ja viskasid tema
kuninga käsul Issanda koja õues kividega surnuks.
Kuningas Joas ei mõelnud armastusele, mida Sakarja isa
Joojada temale oli osutanud, vaid tappis tema poja. Ja too ütles
surres: „Issand näeb ja tasub!”
Ja aastavahetusel tuligi Süüria sõjavägi tema vastu; nad
tulid Juudasse ja Jeruusalemma, hävitasid rahvalt kõik
rahvajuhid ja läkitasid kogu oma saagi Damaskuse kuningale.
Kuigi Süüria sõjavägi oli tulnud väheste meestega, andis
Issand nende kätte väga suure sõjaväe, sest nad olid maha
jätnud Issanda, oma vanemate Jumala; nõnda mõisteti kohut Joase
üle.
Ja kui nad tema kallalt ära läksid - nad jätsid ta
maha raskesti haavatuna -, siis pidasid ta sulased tema vastu
vandenõu preester Joojada poegade vere pärast; nad tapsid tema
voodis ja nõnda ta suri. Ta maeti Taaveti linna, aga teda ei
maetud kuningate hauda.
Ja need, kes pidasid tema vastu vandenõu, olid Saabad,
ammonlanna Simeati poeg, ja Joosabad, moablanna Simriti poeg.
Aga tema pojad ja paljud ennustused tema kohta ja Jumala
koja ehitamine, vaata, need on kirja pandud Kuningate raamatu
„Seletuses”. Ja tema poeg Amasja sai tema asemel kuningaks.