Piibel.NET
Teine Kuningate raamat2. Kuningate
 
Eestikeelne Piibel 1997
25Jeruusalemma langemine Aga Sidkija hakkas Paabeli kuningale vastu. Ja oma valitsemise
 üheksandal aastal, kümnenda kuu kümnendal päeval, tuli Paabeli
 kuningas Nebukadnetsar, tema ja kogu ta sõjavägi, Jeruusalemma vastu
 ning lõi leeri üles selle alla; ja nad ehitasid linna ümber piiramisseadmed.

Ja linna piirati kuni kuningas Sidkija üheteistkümnenda aastani.
Aga neljanda kuu üheksandal päeval võttis nälg linnas võimust ja maa
 rahval ei olnud leiba.

Siis murti linna sisse; aga kõik sõjamehed põgenesid öösel läbi
 müüridevahelise värava, mis oli kuninga rohuaia juures, kuigi
 kaldealased olid ümber linna; ja nad läksid lagendiku poole.

Aga kaldealaste sõjavägi ajas kuningat taga ja nad said ta
 kätte Jeeriko lagendikel, kui kõik ta sõjavägi oli tema juurest
 laiali läinud.

Ja nad võtsid kuninga kinni ning viisid ta Paabeli kuninga
 juurde Riblasse ja mõistsid tema üle kohut.

Ja nad tapsid Sidkija pojad tema silme ees. Sidkija silmad tehti
 pimedaks ja ta aheldati vaskahelaisse ning viidi Paabelisse.

Juudid viiakse Paabelisse vangi Ja viienda kuu seitsmendal päeval, see on kuningas
 Nebukadnetsari, Paabeli kuninga üheksateistkümnendal aastal, tuli
 Nebusaradan, ihukaitsepealik, Paabeli kuninga sulane, Jeruusalemma.

Ja tema põletas ära Issanda koja ja kuningakoja ning kõik
 Jeruusalemma kojad; nimelt kõik suured kojad ta põletas tulega.

Ja kogu kaldealaste sõjavägi, kes oli koos ihukaitsepealikuga,
 kiskus maha Jeruusalemma ümbritsevad müürid.

Ja rahva ülejäänud osa, kes oli jäänud linna, ja ülejooksikud,
 kes olid üle jooksnud Paabeli kuninga poole, ja muud rahva riismed
 viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi.

Aga ihukaitsepealik jättis maa vaesemast rahvast alles
 viinamägede harijaid ja teopäevade tegijaid.

Vasksambad, mis olid Issanda kojas, ja alused ning vaskmere,
 mis olid Issanda kojas, kaldealased purustasid ja viisid nende vase
 Paabelisse.

Potid, labidad, tahikäärid, kausid ja kõik vaskriistad, millega
 peeti teenistust, võtsid nad ära.

Samuti võttis ihukaitsepealik ära sütepannid ja piserdusnõud,
 mis olid puhtast kullast ja puhtast hõbedast.

Mõlema samba, vaskmere ja aluste, mis Saalomon oli teinud
 Issanda koja jaoks - kõigi nende asjade vask oli vaagimatu.

Ühe samba kõrgus oli kaheksateist küünart; nupp selle peal oli
 vasest ja nupu kõrgus oli kolm küünart; võrestik ja granaatõunad
 ümber nupu olid kõik vasest; ja samasugune oli teine sammas võrestikuga.

Ja ihukaitsepealik võttis Seraja, ülempreestri, ja Sefanja,
 temast järgmise preestri, ja kolm lävehoidjat,

ja võttis linnast ühe hoovkondlase, kes oli olnud sõjameeste
 käsutaja, ja viis meest kuninga lähikonnast, kes leiti linnast, ja
 väepealiku kirjutaja, kes värbas maa rahvast sõjaväkke, ja
 kuuskümmend meest maa rahva hulgast, kes leiti linnast.

Nebusaradan, ihukaitsepealik, võttis ja viis nad Paabeli
 kuninga juurde Riblasse.

Ja Paabeli kuningas lõi nad maha ning surmas nad Riblas,
 Hamatimaal. Nõnda viidi Juuda vangi oma maalt.

Rahva põgenemine Egiptusesse Aga rahvale, kes jäi Juudamaale, kelle Paabeli kuningas
 Nebukadnetsar alles jättis, pani ta maavalitsejaks Gedalja, Saafani
 poja Ahikami poja.

Ja kui kõik sõjaväepealikud, nemad ja nende mehed, kuulsid, et
 Paabeli kuningas oli pannud Gedalja maavalitsejaks, siis tulid nad
 Gedalja juurde Mispasse, ja nimelt: Ismael, Netanja poeg, ja Joohanan,
 Kaareahi poeg, ja Seraja, netofalase Tanhumeti poeg, ja Jaasanja,
 maakatlase poeg, nemad ja nende mehed.

Ja Gedalja vandus neile ja nende meestele ning ütles neile:
 „Ärge kartke kaldealaste sulaseid! Jääge maale ja teenige Paabeli
 kuningat, siis on teil hea põli!”

Aga seitsmendas kuus tuli Ismael, Elisama poja Netanja poeg,
 kuninglikust soost, ja kümme meest koos temaga, ja nad lõid surnuks
 Gedalja ning need juudid ja kaldealased, kes olid tema juures Mispas.

Siis kogu rahvas, pisimast suurimani, ja
 sõjaväepealikud - kõik võtsid kätte ja läksid Egiptusesse, sest nad
 kartsid kaldealasi.

Joojakini vabastamine Aga kolmekümne seitsmendal aastal pärast Juuda kuninga
 Joojakini vangiviimist, kaheteistkümnenda kuu kahekümne seitsmendal
 päeval sel aastal, kui ta sai kuningaks, tõstis Paabeli kuningas Evil-Merodak
 üles Juuda kuninga Joojakini pea vangikojast

ja kõneles temaga lahkesti ning andis temale istme ülemale
 nende kuningate istmeist, kes olid tema juures Paabelis.

Siis ta vahetas oma vangiriided ja sõi alaliselt tema juures
 leiba kogu oma eluaja.

Ta sai kuningalt ülalpidamise, alalise ülalpidamise, iga
 päev oma osa kõik tema elupäevad.