Eestikeelne Piibel 1997
22Seadused süütegude hüvitamise kohta Kui varas tabatakse sissemurdmiselt ja lüüakse surnuks, siistapjal ei ole veresüüd.
Aga kui päike oli juba tõusnud, siis on tapjal veresüü. Varas
peab tasuma kõik; kui tal midagi ei ole, võib teda ennast müüa
varguse pärast.
Kui varastatu, olgu härg või eesel või lammas leitakse tema käest
elusana, siis ta peab tasuma kahekordselt.
Kui keegi söödab ära põllu või viinamäe, laseb karja lahti ja
söödab teise põllul, siis ta peab asemele andma parimat oma põllult
ja viinamäelt.
Kui tuli pääseb lahti ja hakkab kibuvitste külge ning põletab ära
nabrad või lõikamata vilja või põllu, siis süütaja peab põlenu eest
täielikult tasuma.
Kui keegi teisele annab hoiule raha või riistu ja need
varastatakse selle kojast, siis peab varas, kui ta leitakse,
tasuma kahekordselt.
Aga kui varast ei tabata, viidagu koja omanik Jumala ette: kas ta
ise ei ole pannud oma kätt ligimese vara külge?
Kõigis süütegudes härja, eesli, lamba, riiete ja kõigi kadunud
asjade pärast, mida keegi ütleb enese oma olevat, tuleb mõlema asi
viia Jumala ette: kelle Jumal süüdi mõistab, see peab teisele
tasuma kahekordselt.
Kui keegi teisele annab hoiule eesli või härja või lamba või mõne
muu looma ja see sureb või saab vigastada või viiakse ära kellegi nägemata,
siis peab nende mõlema vahel toimuma vanne Issanda ees: kas ta
pole pannud oma kätt teise omandi külge? Omanik peab vandega leppima
ja teine ärgu tasugu.
Kui see aga tõepoolest on temalt varastatud, siis ta peab
omanikule tasuma.
Kui see aga tõepoolest on maha murtud, siis ta toogu see
tõendiks; mahamurtut ta ei tarvitse tasuda.
Kui keegi teiselt laenab looma ja see saab vigastada või sureb, ilma
et omanik juures oleks, siis ta peab selle eest temale tasuma.
Aga kui omanik juures oli, siis tal ei ole vaja tasuda; kui see
oli renditud, siis asendab selle rendihind.
Kõlbluse ja usu seadusi Kui keegi võrgutab neitsi, kes ei ole kihlatud, ja magab
temaga, siis ta peab mõrsjahinna eest tema enesele naiseks võtma.
Aga kui selle isa keeldub teda temale andmast, siis mees vaagigu
raha, nagu on mõrsjahind neitsi eest.
Sa ei tohi nõida ellu jätta!
Igaühte, kes ühtib loomaga, tuleb karistada surmaga!
Kes ohverdab jumalatele ja mitte üksnes Issandale, see tuleb
hukata!
Ära rõhu võõrast ja ära tee temale häda, sest te ise olete olnud
võõrad Egiptusemaal!
Te ei tohi halvasti kohelda ühtegi lesknaist ega vaeslast!
Kui sa neid halvasti kohtled, nii et nad mind appi hüüavad, siis ma
kuulen tõesti nende hüüdu,
mu viha süttib põlema ja ma tapan teid mõõgaga, nõnda et teie
naised jäävad leskedeks ja lapsed orbudeks.
Kui sa laenad raha minu rahvale, mõnele, kes on vaene, siis ära
ole tema suhtes liigkasuvõtja: te ei tohi temalt kasu võtta!
Kui sa oled võtnud pandiks oma ligimese üleriide, siis sa pead
selle temale tagasi andma, enne kui päike loojub,
sest see ta üleriie on tema ihu ainsaks katteks. Millega ta
muidu magaks? Ma kuulen, kui ta mind appi hüüab, sest mina olen
halastaja.
Sa ei tohi needa Jumalat ja sajatada oma rahva vürsti!
Oma külluse ja ülevooluga ära viivita! Sa pead esmasündinu oma
poegadest minule andma!
Nõndasamuti tee oma veiste, lammaste ja kitsede esmasündinutega:
seitse päeva olgu ta oma ema juures, kaheksandal päeval pead ta
minule andma.
Ja te peate olema minule pühitsetud inimesed: väljal mahamurtu
liha te ei tohi süüa, visake see koertele!