Eestikeelne Piibel 1997
4Jeesus kõneleb Samaaria naisega Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesusteeb jüngriteks ja ristib rohkem inimesi kui Johannes -
kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid -,
jättis ta Juudamaa ja läks tagasi Galileasse.
Ta pidi aga minema läbi Samaaria.
Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks,
maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile;
seal oli Jaakobi allikas. Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd
allika äärde. Oli keskpäeva aeg.
Samaaria külast tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle:
„Anna mulle juua!”
Aga tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma.
Siis Samaaria naine ütles talle: „Kuidas! Sina, kes oled juut, küsid
juua minult, Samaaria naiselt?” Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega.
Jeesus vastas: „Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see
on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema
annaks sulle elavat vett.”
Naine ütles talle: „Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav.
Kust sa siis saad selle „elava vee”?
Ega siis sina ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile
kaevu ning jõi sellest ise, samuti ta pojad ja ta kariloomad!?”
Jeesus kostis: „Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle,
aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam
iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse
ellu voolavaks allikaks.”
Naine ütles talle: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei
januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!”
Jeesus ütles talle: „Mine kutsu oma mees ning tule siia
tagasi!”
Naine vastas: „Mul ei ole meest.” Jeesus ütles talle: „Sul on
õigus, kui sa ütled: „Mul ei ole meest”,
sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu
elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud.”
Naine ütles temale: „Isand, ma näen, et sa oled prohvet.
Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete,
et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama.”
Jeesus ütles talle: „Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei
kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas!
Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame,
sest pääste tuleb juutidelt.
Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad
kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda
nõnda kummardavad.
Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus
ja tões kummardama.”
Naine ütles temale: „Ma tean, et tuleb Messias, keda nimetatakse
Kristuseks. Kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.”
Jeesus ütles talle: „Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.”
Ja sel hetkel tulid ta jüngrid tagasi ja panid imeks, et Jeesus
kõneles naisega. Ometi ei öelnud keegi: „Mis sa temalt tahad?”
või „Mida sa temaga räägid?”
Siis jättis naine oma veekannu sinna ning läks tagasi külla ja
ütles inimestele:
„Tulge vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen
teinud! Kas mitte tema pole Messias?”
Ja nad tulid külast välja Jeesuse juurde.
Vahepeal palusid jüngrid teda: „Rabi, söö!”
Aga tema ütles neile: „Minul on süüa rooga, mida teie ei tea.”
Siis arutasid jüngrid omavahel: „Kas keegi on talle süüa
toonud?”
Jeesus ütles neile: „Minu roog on see, et ma teen selle
tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö.
Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus?
Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba
valged lõikuseks!
Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et
niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada.
Jah, siin on tõsi see ütlus: „Üks on, kes külvab, ja teine,
kes lõikab.”
Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole
vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, ja teie olete tulnud nende
vaeva vilja lõikama.”
Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise
sõnade
tõttu, kes tunnistas: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.”
Kui siis samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda
nende juurde. Ja Jeesus viibis seal kaks päeva.
Ja Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam
inimesi.
Aga naisele nad ütlesid: „Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu,
vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et tema on tõesti
maailma Päästja.”
Jeesus tervendab kuninga ametimehe poja Aga kahe päeva möödudes rändas Jeesus sealt edasi Galileasse.
Jeesus ise ju tunnistas, et „prohvetist ei peeta lugu ta
oma kodukohas”.
Ometi, kui ta nüüd tuli Galileasse, võtsid galilealased tema
hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade
ajal Jeruusalemmas; nemadki olid ju käinud nendel pühadel.
Nii tuli Jeesus taas Galilea Kaanasse, kus ta oli muutnud vee
veiniks. Ja seal oli üks kuninga ametimees, kelle poeg oli Kapernaumas haige.
Kui ta kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks
ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks alla ja teeks terveks tema
poja, sest see oli suremas.
Siis Jeesus ütles talle: „Te usute mind ainult siis, kui näete
tunnustähti ja imetegusid.”
Ametimees ütles talle: „Issand, tule alla, enne kui mu laps
sureb!”
Jeesus ütles talle: „Mine, sinu poeg elab!” Ja inimene uskus sõna,
mis Jeesus talle ütles, ning läks.
Aga juba koduteel tulid ta sulased talle vastu teatega, et ta
laps elab.
Siis ta päris neilt tundi, mil pojal hakkas kergem. Nad ütlesid
talle: „Eile päeval kella ühe ajal lahkus temast palavik.”
Nüüd märkas isa, et see oli juhtunud täpselt sel ajal, mil
Jeesus oli talle öelnud: „Sinu poeg elab!” Ja tema uskus, samuti kogu
ta pere.
Selle teise tunnustähe tegi Jeesus pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.