Eestikeelne Piibel 1997
25Tähendamissõna kümnest neitsist Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid omalambid ja läksid peigmehele vastu.
Viis nendest olid rumalad ja viis arukad,
rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,
arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad.
Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid
magama.
Aga keskööl kostis hüüd: „Ennäe, peigmees! Tulge välja
teda vastu võtma!”
Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid.
Rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist,
sest meie lambid kustuvad!”
Aga arukad vastasid: „Ei mingil juhul, sellest ei jätku
meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke
enestele!”
Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid
valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati.
Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid:
„Isand, isand, ava meile!”
Aga tema vastas neile: „Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne
teid.”
Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!
Tähendamissõna talentidest Sest sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile
minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte.
Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale
ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile.
Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega
ning sai teist viis.
Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks
juurde.
Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning
peitis ära oma isanda raha.
Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja
nõudis neilt aru.
Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas
sellele teist viis talenti ja ütles: „Isand, sa andsid
mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis
talenti!”
Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa
oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma
isanda rõõmupeole!”
Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: „Isand, sa
andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks
talenti!”
Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa
oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma
isanda rõõmupeole!”
Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe
talendi, ja ütles: „Isand, ma tean, et sa oled vali mees,
sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu
sa ei ole puistanud.
Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse.
Vaata, siin on sinu oma!”
Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane!
Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun
sealt, kuhu ma ei ole puistanud.
Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja
tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga.
Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on
kümme talenti!
Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui
küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis
tal on.
Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse, seal on
ulgumine ja hammaste kiristamine!”
Tähendamissõna rahvaste kohtust Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid
temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile
ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad
üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest.
Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule
käele.
Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: „Tulge
siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on
valmistatud maailma rajamisest peale!
Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu
ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu
vastu,
ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te
tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.”
Siis vastavad õiged talle: „Issand, millal me nägime sind
näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?
Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või
alasti ja riietasime sind?
Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su
juurde?”
Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te
iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest,
seda te olete teinud mulle.”
Siis ta ütleb ka vasakul käel olijatele: „Minge ära minu
juurest, te äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud
kuradile ja tema inglitele!
Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu
ja te ei andnud mulle juua,
ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti
ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud
mind vaatama.”
Siis vastavad ka need: „Issand, millal me nägime sind
näljasena või janusena või kodutuna või alasti või haigena või
vangis ja ei ole sind teeninud?”
Siis ta vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te
iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest
vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.”
Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse
ellu.”