Eestikeelne Piibel 1997
11Jumal ei hülga Iisraeli Ma küsin siis: Kas Jumal on oma rahva ära tõuganud? Mittesugugi! Minagi olen ju Iisraeli mees, Aabrahami soost,
Benjamini suguharust.
Jumal pole ära tõuganud oma rahvast, keda ta on ette
ära tundnud. Kas te siis ei tea, mida Pühakiri ütleb Eelija loos,
kuidas ta kaebab Jumala ees Iisraeli peale:
„Issand, nad on tapnud sinu prohvetid ja maha kiskunud sinu
altarid. Mina üksi olen järele jäänud, ja nad püüavad ka minu
hinge.”
Kuid mida ütleb talle Jumala vastus? „Ma olen enesele alles
jätnud seitse tuhat meest, kes ei ole nõtkutanud põlvi Baali
ees.”
Nõnda siis on ka nüüdsel ajal jääk alles jäänud armuvaliku
järgi.
Kui aga armust, siis mitte tegudest, sest muidu ei
oleks arm enam arm. [Kui aga tegudest, siis mitte armust, sest muidu ei
oleks tegu enam tegu.]
Kuidas siis nüüd? Mida Iisrael taotleb, seda ta ei ole
saavutanud, ent äravalitud on selle saavutanud, aga ülejäänud on
paadunud.
Nõnda nagu on kirjutatud:
„Jumal on andnud neile tuimuse vaimu, silmad, mis ei näe, ja kõrvad, mis ei kuule kuni tänapäevani.”
Ja Taavet ütleb:
„Nende söögilaud saagu neile silmuseks ja püüniseks ja võrgutuseks ja kättemaksuks!
Nende silmad mingu pimedaks, et nad ei näeks, ja kõverda nende selg jäädavalt!”
Ma küsin siis: Kas nad on komistanud, et nad kukuksid? Mitte
sugugi! Vaid nende väärsammu tõttu on paganatele
osaks saanud pääste, et teha Iisraeli lapsi kiivaks.
Kui aga juba nende väärsamm on rikkus maailmale ning
nende kaotus rikkus paganatele, kui palju enam siis nende täisarv!
Aga ma räägin teile, paganatele: Kuna ma olen
paganate apostel, austan ma oma ametit -
ehk ma saan kuidagi teha kiivaks neid, kelle
veresugulane ma olen, ning mõned nende seast päästa.
Sest kui juba nende kõrvaleheitmine on maailma lepitus,
mis on siis nende vastuvõtmine muud kui surnuist ellutõusmine?
Aga kui uudsevili on püha, siis on ka taigen püha, ja kui
juur on püha, siis on ka oksad pühad.
Kui nüüd okstest mõned on ära murtud, sina aga kui
metsõlipuu oled nende asemele poogitud ja saad osa õige õlipuu
mahlakast juurest,
siis ära hoople okste ees. Ja kui sa hoopled, siis pea
meeles, et sina ei kanna juurt, vaid juur kannab sind.
Sina ehk ütled nüüd: „Oksad on ära murtud, et mind
asemele pookida.”
Õige küll! Nemad on ära murtud uskmatuse pärast, sina
püsid aga usu läbi. Ära mõtle kõrgilt, vaid karda,
sest kui Jumal ei säästnud loomulikke oksi, ega ta siis
sindki säästa!
Vaata siis Jumala heldust ja karmust: karmust küll nende
vastu, kes on langenud, heldust aga sinu vastu, kui sa jääd
heldusesse, muidu raiutakse sindki maha.
Aga ka nemad, kui nad ei jää uskmatusse, poogitakse puu
külge, sest Jumal suudab nad jälle külge pookida.
Sest kui sina, loomu poolest metsõlipuu oks, oled
sealt ära raiutud ja loomuvastaselt poogitud väärisõlipuu külge
- kui palju enam neid, loomu poolest sinna kuuluvaid, poogitakse omaenese
õlipuu külge!
Vennad, ma ei taha ju, et teile jääks teadmata see
saladus - et teie poleks enda meelest targad -, et Iisraelile on
osaliselt tulnud paadumus, kuni paganate täiskogus on sisse astunud,
ja nõnda pääseb lõpuks kogu Iisrael, nagu on kirjutatud:
„Siionist tuleb vabastaja, tema kõrvaldab Jaakobist jumalakartmatuse.
Ja see on minu leping nendele, kui ma kustutan ära nende patud.”
Evangeeliumi poolelt vaadates on nad küll Jumala vaenlased teie
heaks, aga valiku poolelt vaadates on nad armastatud esiisade pärast.
Jumal ei kahetse ju oma armuande ega kutsumist.
Sest otsekui teie tollal olite Jumalale sõnakuulmatud,
nüüd on aga teie peale nende sõnakuulmatuse tõttu
halastatud,
nõnda on nüüd ka nemad muutunud sõnakuulmatuks teile osaks
saanud halastuse pärast, et ka nende peale halastataks.
Sest Jumal on kõik inimesed kinni pannud sõnakuulmatuse alla,
et kõikide peale halastada.
Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed!
Sest kes on ära tundnud Issanda meele? Või kes on olnud talle nõuandjaks?
Või kes on talle midagi enne andnud, et talle tuleks tasuda?
Jah, temast ja tema läbi ja temasse on kõik. Temale olgu
kirkus igavesti! Aamen.