Eestikeelne Piibel 1997
20Joosafat võidab moabid ja ammonlased Aga pärast seda tulid moabid ja ammonlased, ja nendegakoos oli meunlasi, Joosafati vastu sõdima.
Siis tuldi ja teatati Joosafatile: „Sinu vastu tuleb suur
jõuk teiselt poolt merd Aramist. Vaata, nad on Haseson-Taamaris,
see on Een-Gedis!”
Siis Joosafat hakkas kartma ja pööras oma palge Issandat
otsima; ta kuulutas välja paastu kogu Juudas.
Ja Juuda kogunes Issandalt abi otsima, ka kõigist Juuda
linnadest tuldi Issandat otsima.
Ja Joosafat seisis Juuda ja Jeruusalemma koguduses Issanda
kojas uue õue ees
ning ütles: „Issand, meie vanemate Jumal, kas pole mitte
sina Jumal taevas ja kõigi paganate kuningriikide valitseja?
Sinu käes on ju jõud ja vägi, ja ükski ei suuda sulle vastu
panna.
Eks ole sina, meie Jumal, ära ajanud selle maa elanikud oma
Iisraeli rahva eest ja andnud maa igaveseks ajaks oma sõbra
Aabrahami soole?
Nemad on seal elanud ja on seal ehitanud sinule, su nimele
pühamu, öeldes:
Kui meid tabab õnnetus, mõõk, kohus, katk või nälg, siis me
astume selle koja ette ja sinu ette, sest selles kojas on sinu
nimi. Ja me hüüame sinu poole oma kitsikuses, et sa meid kuuleksid ja
aitaksid.
Ja nüüd, vaata, Ammoni, Moabi ja Seiri mäestiku pojad,
kelle maast sa ei lubanud Iisraeli läbi minna, kui nad
Egiptusemaalt tulid, vaid pidid neist mööda minema ega saanud
neid hävitada,
vaata, need maksavad nüüd meile kätte, tulles meid välja
ajama sinu omandist, mille sa meile oled andnud pärida.
Meie Jumal, kas sa ei tahaks nende üle kohut mõista? Sest
meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale,
ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad
vaatavad sinu poole!”
Ja kogu Juuda seisis Issanda ees, isegi nende väetid,
nende naised ja lapsed.
Ja Issanda Vaim tuli Jahasieli, Sakarja poja peale, kes
oli Aasafi järeltulijaist pärit oleva leviit Mattanja poja
Jeieli poja Benaja poja Sakarja poeg,
ja ta ütles: „Pange tähele, kogu Juuda, Jeruusalemma
elanikud ja kuningas Joosafat: Nõnda ütleb teile Issand: Ärge
kartke ja ärge tundke hirmu selle suure jõugu ees, sest see pole
teie, vaid Jumala sõda!
Minge homme alla nende vastu! Vaata, nad tulevad üles
mööda Siisi tõusuteed ja te kohtate neid oru lõpus ida pool
Jerueli kõrbe.
Seejuures ei ole teil vaja sõdida. Astuge ette, seiske ja
vaadake, kuidas Issand teid päästab, Juuda ja Jeruusalemm! Ärge
kartke ja ärge tundke hirmu! Minge homme nende vastu ja Issand
on teiega!”
Siis Joosafat kummardas silmili maha ja kõik Juuda ja
Jeruusalemma elanikud heitsid Issanda ette ning kummardasid
Issandat.
Ja need leviidid, kes olid kehatlastest ja korahlastest,
tõusid üles, et Issandat, Iisraeli Jumalat, ülivalju häälega
kiita.
Ja järgmisel hommikul tõusid nad vara ning läksid Tekoa
kõrbe. Nende välja minnes astus Joosafat ette ja ütles: „Kuulge
mind, Juuda ja Jeruusalemma elanikud! Uskuge Issandasse, oma
Jumalasse, siis te jääte püsima! Uskuge tema prohveteid, siis
õnnestub teil kõik!”
Ja ta pidas rahvaga nõu, seadis Issandale lauljad ja
kiitjad, kes pühas ehtes pidid minema relvastatute ees ja
ütlema: „Tänage Issandat, sest tema heldus kestab igavesti!”
Sel ajal, kui nad hakkasid hõiskama ja kiitma, pani Issand
varitsejad Ammoni, Moabi ja Seiri mäestiku poegadele, kes olid
tulnud Juuda vastu; ja nad löödi maha.
Sest ammonlased ja moabid tõusid Seiri mäestiku elanike
vastu, et need hävitada ja kaotada; ja kui nad Seiri elanikele
olid lõpu teinud, siis aitasid nad üksteist hävitada.
Kui siis Juuda jõudis vaatluspaika kõrbes ja nad vaatasid
jõugu poole, ennäe, siis lamasid laibad maas ja ükski polnud
pääsenud.
Ja Joosafat ja tema rahvas tulid neilt saaki riisuma ja
leidsid nende juurest palju varandust, riideid ja kalleid
riistu, ja nad võtsid endile rohkem, kui nad suutsid kanda; nad
olid kolm päeva saaki riisumas, sest seda oli palju.
Ja neljandal päeval kogunesid nad Kiituseorgu, sest seal
kiitsid nad Issandat; seepärast nimetatakse seda paika
Kiituseoruks tänapäevani.
Siis pöördusid kõik Juuda ja Jeruusalemma mehed, ja
Joosafat nende eesotsas, rõõmuga tagasi Jeruusalemma, sest
Issand oli neid lasknud nende vaenlastest rõõmu tunda.
Ja nad tulid naablite, kannelde ja pasunatega Jeruusalemma
Issanda kotta.
Aga hirm Jumala ees valdas kõigi maade kuningriike, kui
nad kuulsid, et Issand oli sõdinud Iisraeli vaenlaste vastu.
Siis oli Joosafati kuningriigil vaikne aeg; tema Jumal
andis talle ümberkaudu rahu.
Joosafati valitsemisaeg Ja Joosafat valitses Juuda üle; ta oli kuningaks saades
kolmkümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas
kakskümmend viis aastat; ta ema nimi oli Asuuba, Silhi tütar.
Ta käis oma isa Aasa teed ega lahkunud sellelt, tehes, mis
õige oli Issanda silmis.
Aga ohvrikünkad ei kadunud ja rahvas ei olnud veel
valmistanud oma südant oma vanemate Jumalale.
Ja muud Joosafati lood, varasemad ja hilisemad, vaata,
need on kirja pandud Jehu, Hanani poja lugudes, mis on võetud
Iisraeli Kuningate raamatusse.
Ja pärast seda astus Juuda kuningas Joosafat ühendusse
Iisraeli kuninga Ahasjaga, kes tegi õelat tööd.
Ta ühines temaga laevu ehitama, mis pidid minema
Tarsisesse; nad ehitasid laevu Esjon-Geberis.
Aga Elieser, Dodavahu poeg Maaresast, kuulutas prohvetlikult
Joosafati vastu, öeldes: „Sellepärast, et sa oled liitunud
Ahasjaga, purustab Issand su töö!” Ja laevad hukkusid ega
saanudki minna Tarsisesse.