Eestikeelne Piibel 1997
28Paulus talvitub Maltal Kui me siis olime tervelt pääsenud, saime teada, et saarthüütakse Maltaks.
Umbkeelsed saarlased osutasid meile rohkem kui tavalist
lahkust, sest nad süütasid lõkke ja võtsid alanud vihmasaju ja
külma pärast meid kõiki selle äärde.
Aga kui Paulus oli korjanud kokku hulga hagu ja asetanud
lõkkesse, tuli sealt palavuse tõttu välja mürkmadu ja hakkas
tema kätte kinni.
Kui umbkeelsed nägid seda elukat tema käe küljes rippuvat,
ütlesid nad üksteisele: „Kindlasti on see mees mõrtsukas,
keda õigluse jumalanna ei luba elada, kuigi ta on merest
pääsenud.”
Tema aga raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga.
Nad ootasid küll, et ta tursub üles või langeb surnult maha.
Aga kui nad olid kaua oodanud ja nägid, et Paulusega ei juhtu
midagi iseäralikku, siis nende arvamus muutus ning nad
ütlesid ta olevat jumala.
Selle paiga läheduses oli mõis saare tähtsaimal mehel, kelle
nimi oli Publius. Tema võttis meid vastu ja võõrustas kolm
päeva sõbralikult.
Juhtus aga, et Publiuse isa lamas palavikus ja kõhutõves.
Paulus astus tema juurde ja pani palvetades oma
käed ta peale ning tegi ta terveks.
Aga kui see oli sündinud, tulid sinna ka teised, kes saarel
olid haiged, ja said terveks.
Ja nad austasid meid mitmel kombel, ja kui me hakkasime
merele minema, panid nad meile kaasa, mis teekonna jaoks vaja oli.
Teekond Rooma jätkub Aga kolme kuu pärast me läksime sealt merele
Aleksandria laevaga, mis oli saarel talvitanud ja mille
tunnuseks oli Dioskuuride kuju.
Me randusime Sürakuusas ning viibisime seal kolm päeva.
Sealt me sõitsime piki rannikut ja saabusime Reegiumi.
Ja kui ühe päeva pärast tõusis lõunatuul, jõudsime teisel päeval
Puteolisse.
Sealt me leidsime vendi ja meid paluti nende juures
viibida seitse päeva. Ja nõnda me tulime Rooma.
Ja kui sealsed vennad said meist kuulda, tulid nad meile
vastu Appiuse Foorumini ja Tres Tabernani. Neid nähes tänas Paulus
Jumalat ning sai uut julgust.
Kui me olime Rooma saabunud, lubati Paulusel jääda
omaette elama koos sõduriga, kes teda valvas.
Paulus Roomas Kolme päeva pärast sündis, et Paulus kutsus kokku
juutide peamehed. Kui need olid kogunenud, ütles Paulus neile:
„Mehed-vennad, mina ei ole teinud midagi meie rahva ja esiisade
kommete vastu, ja siiski olen Jeruusalemmas antud vangina üle
roomlaste kätte.
Kui need olid mind üle kuulanud, tahtsid nad mu vabaks lasta,
sest mul ei olnud ühtki surmasüüd.
Aga kui juudid sellele vastu rääkisid, siis ma olin
sunnitud nõudma keisri kohut - mitte sellepärast, et mul
oleks milleski süüdistada oma rahvast.
Sel põhjusel ma nüüd kutsusin teid, et teid näha ja teiega
rääkida. Sest Iisraeli lootuse pärast kannan ma seda ahelat.”
Aga nemad ütlesid talle: „Me ei ole saanud Juudamaalt ühtegi
kirja sinu kohta ega ole tulnud siia ühtegi venda, kes sinust
oleks midagi paha teatanud või rääkinud.
Aga me peame õigeks sinu enda käest kuulda, mida sa
mõtled, sest sellest lahkusust on meil teada, et selle vastu
räägitakse kõikjal.”
Nad määrasid Paulusele ühe päeva ja siis tuli tema juurde kotta veel
rohkem inimesi. Neile ta seletas ja tunnistas hommikust õhtuni Jumala
riigist, veendes neid Jeesuse suhtes
Moosese Seaduse ja Prohvetite põhjal.
Ja ühed lasksid end öeldust veenda, teised aga ei uskunud.
Jõudmata omavahel üksmeelele, lahkusid nad, kui
Paulus oli öelnud neile selle sõna: „Püha Vaim on hästi rääkinud
prohvet Jesaja kaudu teie isadele:
„Mine selle rahva juurde ja ütle: Kuuldes te kuulete ega mõista, ja vaadates te vaatate ega näe.
Sest selle rahva süda on paadunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja pigistavad oma silmad kinni, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin parandada neid.”
Olgu teile siis teada, et see Jumala pääste läkitatakse
paganatele ja nemad võtavad seda kuulda!”
[Ja kui ta seda oli öelnud, läksid juudid ära ja neil oli
omavahel palju vaidlemist.]
Aga Paulus jäi kaheks täisaastaks oma üürielamusse ja
võttis vastu kõiki, kes tema juurde tulid,
kuulutades Jumala riiki ja õpetades tõde Issandast Jeesusest
Kristusest täiesti avalikult ja ilma takistamata.