Eestikeelne Piibel 1997
5Hananiase ja Safiira juhtum Aga keegi mees, Hananias nimi, oli koos oma naise Safiiragamüünud omandi
ja osa saadud rahast naise teades kõrvale toimetanud, ja
osa ta tõi ja pani apostlite jalgade ette.
Siis ütles Peetrus: „Hananias, mispärast on saatan
vallanud su südame, et sa valetasid Pühale Vaimule ja toimetasid
kõrvale osa maatüki eest saadud rahast?
Eks see sinu käes olles olnud su oma ja müüdunagi sinu
meelevallas? Mispärast sa oled selle ette võtnud oma
südames? Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale.”
Neid sõnu kuuldes langes Hananias maha ja heitis hinge. Ja
suur kartus tuli kõikide peale, kes seda kuulsid.
Noormehed aga tõusid ja mässisid ta linasse, kandsid
välja ja matsid maha.
Umbes kolme tunni pärast juhtus, et tema naine tuli
sisse ega teadnud, mis oli sündinud.
Peetrus küsis temalt: „Ütle mulle, kas te müüsite maatüki
sellise hinnaga?” Tema ütles: „Jah, selle hinnaga.”
Peetrus ütles nüüd talle: „Mispärast te olete ühte nõusse
heitnud, et Issanda Vaimu kiusata? Ennäe, nende jalad, kes su
mehe on matnud, on ukse taga ja nad kannavad välja sinugi.”
Otsekohe kukkus naine tema jalge ette ja heitis hinge. Ja kui
noormehed sisse tulid, leidsid nad ta surnud olevat ning
kandsid ta välja ja matsid ta tema mehe kõrvale.
Ja suur kartus tuli terve koguduse peale ja kõikide peale,
kes seda kuulsid.
Apostlid teevad imetegusid Apostlite käte läbi sündis palju tunnustähti ja
imetegusid rahva seas, ja nad olid kõik koos ühel meelel
Saalomoni sammaskäigus.
Ehkki muudest inimestest ei söandanud keegi nendega
lähedalt suhelda, pidas rahvas neist suurt lugu.
Seda enam aga lisandus neid, kes uskusid Issandasse, suurel
hulgal nii mehi kui naisi,
nii et nad kandsid ka haigeid tänavatele ning panid need
kanderaamidele ja vooditele, et Peetruse möödudes kas või tema
varigi langeks mõne peale neist.
Ka Jeruusalemma ümbruse linnade rahvas tuli kokku, tuues
haigeid ja rüvedatest vaimudest vaevatuid, kes kõik said terveks.
Apostlid vahistatakse uuesti Aga ülempreester ja kõik ta kaaslased, saduseride
erakond, muutusid kadedaks
ja pistsid oma käed apostlite külge ning panid nad
üldvanglasse.
Issanda ingel avas aga öösel vangimaja uksed, viis nad
välja ja ütles:
„Minge, seiske ja kõnelge rahvale pühakojas kõik selle
elu sõnad!”
Kui apostlid seda olid kuulnud, tulid nad koidu ajal
pühakotta ja hakkasid õpetama.Aga kui ülempreester ja tema kaaslased pärale jõudsid,
kutsusid nad kokku Suurkohtu ja kõik Iisraeli rahva vanemad
ning läkitasid kohtuteenrid vangimajja apostleid ära tooma.
Kui need nüüd pärale jõudsid, ei leidnud nad
apostleid vanglast. Nad pöördusid tagasi ja teatasid:
„Me leidsime vangimaja küll täiesti kindlalt lukustatuna ja
valvurid ustel seismas, aga kui me ukse avasime, ei leidnud seest
kedagi.”
Neid sõnumeid kuuldes olid templipealik ja
ülempreestrid nõutud - mis küll võis
juhtuda?
Siis aga saabus keegi, kes teatas neile: „Ennäe, mehed,
kelle teie panite vanglasse, seisavad pühakojas ja õpetavad
rahvast!”
Siis läks templipealik sulastega kaasa ja tõi apostlid
ära; aga mitte vägisi, sest nad kartsid, et muidu rahvas
viskab nad kividega surnuks.
Nad tõid siis apostlid ning panid seisma Suurkohtu ette.
Ja ülempreester küsis neilt:
„Eks me ole teid rangelt keelanud õpetamast selle
nimel? Ja vaata, te olete Jeruusalemma oma õpetusega täitnud ja
tahate selle inimese vere tuua meie peale!”
Peetrus ja teised apostlid kostsid: „Jumala sõna tuleb
enam kuulata kui inimese sõna.
Meie isade Jumal on üles äratanud Jeesuse, kelle teie
olete tapnud, riputades ta ristipuu külge.
Jumal on just tema oma parema käega ülendanud Juhiks ja
Päästjaks, andma Iisraeli rahvale meeleparandust ja pattude
andeksandmist.
Ja meie oleme kõige selle tunnistajad ning samuti Püha
Vaim, kelle Jumal on andnud neile, kes on talle kuulekad.”
Kui nad seda kuulsid, lõikas see neile südamesse ja nad
tahtsid apostlid hukata.
Siis aga tõusis Suurkohtus üles üks variser, Gamaliel
nimi, Moosese Seaduse õpetaja, keda kogu rahvas hindas, käskis
mehed natukeseks ajaks välja viia
ning ütles Suurkohtu liikmetele: „Iisraeli mehed, olge
ettevaatlikud nende inimestega, mida te ka tahate teha!
Sest hiljaaegu tõusis Teudas, öeldes enese kellegi
olevat, ja tema poole kaldus arvult ligi nelisada meest. Ta
hukati ja kõik tema pooldajad hajutati ning neist ei jäänud
midagi järele.
Pärast teda tõusis rahvaloenduspäevil üles galilealane
Juudas ja ahvatles rahva enese järel ära taganema. Temagi hukkus
ja kõik tema pooldajad pillutati laiali.
Ja nüüd ma ütlen teile: Jätke need inimesed rahule ja
laske neil olla - sest kui see nõu või tegu on
inimestest, siis see läheb tühja,
aga kui see on Jumalast, ei suuda teie seda hävitada
-, et teist ei saaks sõdijaid Jumala enese vastu!” Nad
võtsidki teda kuulda
ja kutsusid apostlid sisse, peksid neid ja keelasid
neil rääkida Jeesuse nimel ning lasksid nad vabaks.
Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades,
et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast.
Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda
õpetamast ja kuulutamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest.